Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Dombrovskis: võlaga ei lahenda majanduse probleeme

    Euroopa Komisjoni asepresident Valdis DombrovskisFoto: EPA

    Läti rahaliitu viinud endine peaminister Valdis Dombrovskis vastutab nüüd Euroopa Komisjonis rahaliidu reformimise eest - euroala ühiseid võlakirju ta niipea tulemas ei näe.

    Neljapäeval Brüsselis lõppenud Ülemkogul lükkas Euroopa Komisjoni president Jean-Claude Juncker debati rahaliidu tuleviku üle käima, andes valitsusjuhtidele üle hulga teemasid, mille üle arutleda.  Konkreetsemat reformiplaani on oodata juuniks.
    „Kui on liikmesriigid, mis ütlevad, et ühiste reeglite järgimine neid eriti ei huvita, siis ei saa teistelt liikmesriikidelt oodata, et nad oleksid eriti huvitatud solidaarsuse lisamisest,“ ütles Dombrovskis intervjuus Äripäevale Ülemkogu järel.
    Esmaspäeval jätkab ta koos eurogrupi rahandusministritega kõnelusi Kreeka jaoks lahenduse leidmiseks.
    Intervjuu Valdis Dombrovskisega.
    Kreeka peaminister Alexis Tsipras ütleb, et tal on valijatelt mandaat kärpekuur tagasi lükata. Kui palju on valijatel võimalus rahaliidus poliitika muutust nõuda?
    Euroopa Komisjon on valmis Kreeka uue valitsusega konstruktiivselt koostööd tegema, kuid kõneluste aluseks saab olla vaid see, et kõik osapooled peavad kinni võetud kohustustest. Kõige realistlikum on Kreeka praeguse abiprogrammi pikendamine, mis annab rohkem aega läbirääkimisteks ja Kreeka uue valitsuse prioriteetide ja murede arutamiseks. Kuid jah, manööverdamisruum on piiratud.
    Ülemkogul ei olnud teised riigid eriti valmis Kreekale vastu tulema, et mitte julgustada populiste oma riigis. Ääreparteid näivad aga tugevust saavat just sellest, et põhivoolu parteid ei paku lahendusi.
    Kreekas oli senine poliitika tulemusi andnud  – majandus on just põhjast läbi saanud, Kreeka on euroala üks kiireima majanduskasvuga riike, töötus väheneb, tarbimine taastub, eksport kasvab, eelarve on primaarses ülejäägis (arvestamata laenude teenindamisega seotud kulusid – toim.) ja juba näis realistlik ka kapitaliturgudele naasmine. Nad hakkasid kriisist välja saama. Nüüd on oluline mitte seda positiivset hoogu ja riigi rahanduses saavutatud stabiilsust käest lasta. Parim viis selle kindlustamiseks on olemasolev abiprogramm edukalt lõpule viia.
    Need riigid, mis vajalikud reformid kiiremini ära tegid, taastasid kiiremini ka majanduskasvu. Need, mis püüdsid reforme edasi lükata, lükkasid edasi ka majanduse toibumist.
    Jean-Claude Juncker osutas, et rahaliidu ikka alles puudulik ülesehitus võib olla üks põhjus, miks euroala majandus kriisi järel nii vaevaliselt toibub. Mis need järgmised reformid siis oleks, Euroopa Keskpanga juht Mario Draghi on rääkinud „kriitilisest miinimumist“, mis on rahaliidu toimimiseks vajalik.
    Rahaliidu arhitektuuri reform saab siin oma osa anda, kuid probleem tuleb lahendada praegu ja olemasolevate instrumentidega. Me ei saa jääda ootama rahaliidu reformi, et lahendada majanduse aeglase toibumise probleemi.
    Kui vaadata komisjoni viimast majanduspoliitika dokumenti, siis on esikohal investeeringute ergutamine ja struktuursed reformid konkurentsivõime tõstmiseks. ELi tasandil on reforme vaja, kuid olulisemad on reformid liikmesriikides.
    Rahaliidu reformi osas on aga paar tähelepanekut.
    Kui vaadata seniseid euroala reformi käsitlenud dokumente – nelja presidendi raport, Euroopa Komisjoni reformikava – siis on näha, et peaaegu kõik seal nimetatud lähemas perspektiivis vajalikest muutustest on tänaseks tehtud või töö käib. Alates euroala stabiilsusmehhanismidest, mis loodi kriisi ajal ja mis asendasid pea täielikult seni kehtinud “ei mingit väljaaitamist” (no bailout) klausli, tugevnenud järelevalvest eelarve ja majanduspoliitika üle pangandusliiduni välja.  Nüüd on oluline keskenduda kõige selle elluviimisele. Oleme otsustanud, et uusi reegleid pole praegu vaja – viimased olulisemad muutused jõustusid alles 2011 ja 2013.
    Sest kui me olemasolevat tööle ei pane, on vähem usaldusväärsed ka järgmised sammud.  
    Püüame selle poole, et riigid reformid rohkem omaks võtaksid ega vaataks seda kui Brüsseli diktaati.
    Laiemalt otsustasime keskenduda sellele, mida me saame ära teha ilma vajaduseta muuta ELi aluslepingut. Üheltpoolt on seda päris palju, teisalt eeldab aga enamus rahaliidus järgmisena vajalikke samme lepingu muutust. Nii ei ole see lähiaja prioriteet ja sellele peavad eelnema tõsised arutelud.
    Eile (neljapäeval) lükati see diskussioon valitsusjuhtide erakorralisel Ülemkogul käima. Põhiprintsiip saab olema see, et kui me arutame ideid, kuidas tugevdada solidaarsust või suurendada riskide jagamist rahaliidus, siis tuleb meil teisalt arutada ka seda, kuidas tugevdada kontrolli. See on seotud küsimustega riiklikust suveräänsusest ja selle jagamisest. Need kaks käivad käsikäes.
    Mõttetu on arutada euroala võlakirjade või euroala oma eelarve üle, ilma et oleks selge, kuidas on tagatud, et kõik riigid peavad kinni ühistest reeglitest. Praegugi on riike, kelle suhtes on algatatud ülemäärase defitsiidi protseduur, kes aga ei ilmuta vähemalt oma retoorikas erilist vajadust seda probleemi kiiresti kõrvaldada. Sellises olukorras on väga raske arutada, kuidas riske rohkem ühiselt kanda võtta.
    Kogu debatt ja need ringlevad ideed taanduvad päeva lõpuks küsimusele rahvusparlamendi otsustusõigusest liikmesriigi eelarve üle. Kui rahvusparlamendid on mingil hetkel valmis seda voli vähemalt osaliselt jagama, siis saame öelda, et suveräänsuse jagamine toimib. Ma arvan, et sellest saab veel väga keeruline ja vastuoluline debatt.
    Riskide jagamisest rääkides on nüüd isegi Euroopa Keskpank oma võlakirjade tugiostuprogrammiga ka ühtse rahapoliitika killustanud.
    Komisjon saab kommenteerida vaid keskpanga otsuste mõju majandusele ja usume, et see samm on majanduskasvule positiivne. See nn rahatrükk saab aga vaid reformideks aega võita.
    Mis reforme vajaksid Läti ja Eesti majandus?
    Struktuurseid reforme on vaja kõigis liikmesriikides ilma ühegi erandita. Kõige rohkem korduvad vajadus suurendada tööturu paindlikkust, tagada sotsiaalkindlustussüsteemide jätkusuutlikkus, reformida haridussüsteem, et see vastaks tööturu vajadustele eriti kõrgharitud spetsialistide osas, suunata maksukoormust eriti madalamapalgaliselt tööjõult enam baasile, mis vähem majanduskasvu pärsib. Eestis ja Lätis nimetaksin samuti haridussüsteemi reformi vajadust ja vajalike spetsialistide väljaõpetamist, samuti tööjõu maksustamise teemat.
    Eesti riik suhtub laenamisse väga ettevaatlikult. Kas aga praegu, kui laenuraha on keskpankade poliitika tõttu väga odav, peaks siiski võimalust kasutama ja investeerima? Ka OECD märkis viimases raportis Eesti kohta, et riik võiks vajadusel – investeerimiseks - suuremat võlataset lubada.
    Eesti tasakaalus eelarve reegel kehtis juba enne rahaliidu algust. Isiklikult arvan, et see on väga hea idee. Läti peaministrina tõin vahel Eestit näiteks, kui oli küsimus, kas laenuga saab kõik probleemid lahendatud. Eesti avaliku sektori võlg on alla 10% SKPst, Lätil alla 40%. Mida Läti selle ekstra 30%se vahega saavutanud on? Keskmine palk on kõrgem Eestis, keskmised pensionid on kõrgemad Eestis, SKP elaniku kohta on kõrgem Eestis. Jah osa on panga päästmise kulu, kuid Lätil oli suurem võlg juba enne seda. Mida meie oleme saavutanud – meil on suuremad võla teenindamise kulud.
    Ma ei usu, et võlg aitaks lahendada majanduse probleeme. Vastupidi, neis riikides, kus on kõrge võlatase, on selle teenindamine majandusele koormav. Pigem on madal võlatase ja madalad võla teenindamise kulud Eesti eelis.
    Euroala reeglite osas on Eesti võtnud omale rangema eesmärgi kui euroala reeglid ette näevad. Eesti tahab eelarve tasakaalu saada, euroala reeglid lubavad 1% ulatuses SKPst ka miinust. Ja seda eriti sellisele riigile, millel on nii madal võlakoormus. Aga see on Eesti enda otsus, millesse komisjon ei sekku. Läti siht on 0,5% SKPst
    Lisaks avaldasime hiljuti teatise selle kohta, millist paindlikkust stabiilsus- ja kasvupaketi reeglid võimaldavad. Seal on öeldud, et kui tahad teha investeeringuid, mis tulevikus tulu hakkavad tooma, mida kaasrahastab EL või Euroopa Ühendamise rahastu või nüüd ka Euroopa strateegiliste investeeringute fond, siis saab neid kulutusi ajutiselt vaadata eraldi eelarve tasakaalustamise osas seatud eesmärkidest. Sama kehtib struktuursete reformide kohta. Kui neil on tulevikus eelarvele positiivne mõju, otseselt või majanduse kasvupotentsiaali suurendamise kaudu, saab ajutiselt eelarve-eesmärkidest hälbida.
    Jean-Claude Juncker rõhutab rahaliidu reformides sotsiaalset aspekti. Mida see endast kujutab?
    Eelmine komisjon andis selle kohta välja ideepaberi. Lühemas perspektiivis tegeleme praegu sellega kuidas Euroopa majanduspoliitika koordineerimise protsessi lisada sotsiaalset dimensiooni. Konkreetselt ja otse inimest puudutav on noortegarantii loomine, et aidata kaasa noorte tööpuuduse vähendamisele
    Mis saab euroala esimesel kümnendil kuhjuda lastud suurtest võlgadest, mida mitmed majanduseksperdid on soovitanud restruktureerida, et euroala majandus jõudsamalt kasvama saaks?
    Komisjon ei toeta seda ega kavatse siin mingeid algatusi. Muidugi kui me eelarvepoliitikat hindame, analüüsime ka võla jätkusuutlikkust. Aga ka Juncker on öelnud, et komisjon sellega ei tegele.
    Seoses Prantsusmaa ja Itaaliaga, keda ähvardab trahv, kuna eelarvereegleid pole suudetud täita, on uuesti kerkinud küsimus, kas suurtele riikidele tehakse erand, nii nagu läinud kümnendi alguses?
    Sel põhjusel ma muudkui kordan, et reegleid tuleb täita. Pole vaja leiutada uusi reegleid, kui ma neid ei täida, mis juba olemas on. Ja see kehtib ka Prantsusmaa ja Itaalia kohta. 
  • Hetkel kuum
Nii nad plärtsatasidki kivi keset börsi
Tallinna börsi lainetama löönud Tallinki aktsiate ülevõtupakkumise hind võibki soodne olla – aga mitte Tallinki, vaid hoopis Infortari aktsionäridele, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Tallinna börsi lainetama löönud Tallinki aktsiate ülevõtupakkumise hind võibki soodne olla – aga mitte Tallinki, vaid hoopis Infortari aktsionäridele, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
LHV hoiuste maht kahanes kuuga 51 miljoni euro võrra
Mai oli kõigi LHV Groupi ettevõtete jaoks tulemuslik kuu, mida mõjutas plaanitust kiiremini kasvav laenuportfell, selgub börsiteatest.
Mai oli kõigi LHV Groupi ettevõtete jaoks tulemuslik kuu, mida mõjutas plaanitust kiiremini kasvav laenuportfell, selgub börsiteatest.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Väikeettevõtjate esindaja loodab kliimaministeeriumile
“Vaadates kliimaseaduse eelnõu olen väga murelik, kuna see suurendab halduskoormust,” rääkis väikeettevõtteid koondava EVEA president Ille Nakurt-Murumaa hommikuprogrammi intervjuus.
“Vaadates kliimaseaduse eelnõu olen väga murelik, kuna see suurendab halduskoormust,” rääkis väikeettevõtteid koondava EVEA president Ille Nakurt-Murumaa hommikuprogrammi intervjuus.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Pannkoogimeistrid uuendavad kasvuretsepti: tuleb Eestist väljas ise äri püsti panna
Kookeri minipannkookidega tuntust kogunud Mesti omanikud tunnistasid Äripäeva raadios, et olid frantsiisi avamisele väljaspool Eestit juba päris lähedal, kuid aeg polnud küps. Enne tuleb ka ise üks koht välismaal avada.
Kookeri minipannkookidega tuntust kogunud Mesti omanikud tunnistasid Äripäeva raadios, et olid frantsiisi avamisele väljaspool Eestit juba päris lähedal, kuid aeg polnud küps. Enne tuleb ka ise üks koht välismaal avada.
Konkurentsiameti juht räägib ebapopulaarsete otsuste langetamisest ja inimeste pahameelest
Pärnu juhtimiskonverentsil rääkis konkurentsiameti juht Evelin Pärn-Lee sellest, kuidas langetada ebapopulaarseid otsuseid ja millega seejuures arvestada tuleb.
Pärnu juhtimiskonverentsil rääkis konkurentsiameti juht Evelin Pärn-Lee sellest, kuidas langetada ebapopulaarseid otsuseid ja millega seejuures arvestada tuleb.
Aasta lõpuks sõidavad pealinna tänavatel vesinikutaksod
Vesinikutehnoloogiaettevõte PowerUp Energy juhi Ivar Kruusenbergi sõnul jõuavad novembris Tallinna tänavatele esimesed vesinikutaksod.
Vesinikutehnoloogiaettevõte PowerUp Energy juhi Ivar Kruusenbergi sõnul jõuavad novembris Tallinna tänavatele esimesed vesinikutaksod.
Aasta lõpuks sõidavad pealinna tänavatel vesinikutaksod
Vesinikutehnoloogiaettevõte PowerUp Energy juhi Ivar Kruusenbergi sõnul jõuavad novembris Tallinna tänavatele esimesed vesinikutaksod.
Vesinikutehnoloogiaettevõte PowerUp Energy juhi Ivar Kruusenbergi sõnul jõuavad novembris Tallinna tänavatele esimesed vesinikutaksod.
Raadiohommikus: mis on Tallinki ülevõtmispakkumise eesmärk?
Teisipäeva raadio hommikuprogrammis on fookuses Tallinki aktsionäridele tehtav ülevõtmispakkumine.
Teisipäeva raadio hommikuprogrammis on fookuses Tallinki aktsionäridele tehtav ülevõtmispakkumine.
Põlevkivi kaevandati aastaga 5 protsenti vähem
Maa-ameti andmetel kaevandati Eestis eelmisel aastal kadusid arvestamata 10,2 miljonit tonni põlevkivi, kaevandatud kogus oli 5 protsenti väiksem kui tunamullu.
Maa-ameti andmetel kaevandati Eestis eelmisel aastal kadusid arvestamata 10,2 miljonit tonni põlevkivi, kaevandatud kogus oli 5 protsenti väiksem kui tunamullu.